22.06.2022 - 10.07.2022
Näituse asukoht: Hoovisaal
Maalid, mis sukelduvad hingesügavustesse
Soili Talja on tuntud oma abstraktsete maalide poolest. Maalide mõõtmed ja materjalid on aastate möödudes vaheldunud, kuid tema vormikeel on alati äratuntav. Talja teostes on oluline osa joonel, selles seisneb tema käekirja omapära.
Pärast varasemaid suuremõõtmelisi paberile maalitud tumedas tonaalsuses teoseid on Talja viimase aja loomingus esil pigem kangale maalitud heledad teosed. Nende värvide peale kantud valged pinnad ja jooned meenutavad valgust vanadel maastikumaalidel.
Talja teostes võibki märgata sugulust sümbolismiga, ehkki need on stiililt abstarktsed. Sümbolismile tüüpiline eeterlikkus on üks teoste esteetilisi tunnusjooni. Sellele viitab ka vormikeel, milles leidub usuteemalise pildiraamatu jooni ja kujunduslikke lahendusi.
Uutel maalidel on Talja värvipalett kevadiselt lüüme nagu lume alt õidepuhkev lilleaed. Osades teostes loovad kontrasti tumedad värvipinnad, mis ei lähene aga enam mustale, vaid sarnanevad pigem metsakuuse rohelisele või öötaeva sinisele. Kompositsioon on tõusev, joon kergitab vorme ülespoole ja vahel võib vaimusilmis luua abstraktsele pinnale pildi end upitavatest kujudest, kes tunduvad inimesesarnased.
Talja abstraktseid maale on inspireerinud eri kultuuride jumalannade motiivid. Neis võib näha kajastusi India esteetikast, Bütsantsi kunstist ja Neitsi Maarja atribuutidest – näiteks sinisest rüüst ja valgest liiliast. Talja ehitab oma sümboolse ja abstraktse maailma üles jumalannade tiibade varju alla ning tõmbab häbenematult feniminiinseid piirjooni.
Joon ongi teostes tihti peaosas, see paindub ja elab värvipindade peal. Paremal juhul on ta nagu pinnale laskunud lint, mille kergus muudab ta peaaegu nähtamatuks. Joon on kujunduse osa, selle abil on loodud jõuline kontrast maalilistele värvipindadele ja mitmekihilisele pintslitööle.
Ehkki joon on osalt eraldiseisev ja fenimiinsena mõistetav, pole ta siiski kuigivõrd dekoratiivne. Teosed ei ole pitsilised ega muul moel ilutsevad. Pigem võib maalides näha kajastusi ekspressiivsusest ja tugevast intuitsioonist. Neid võib puhtvisuaalselt pidada informalistlikeks, ent just teoste sümboolne toon teeb sellise tõlgenduse liiga pinnapealseks. Huvitavam on leida igast teosest tema lugu ja lasta end sel kaasa haarata.
Veikko Halmetoja
Soili Talja õppis aastatel 1983-1988 Helsingi kunstiülikooli kunstiakadeemias maali ja skulptuuri. Tema teoseid on viimasel ajal välja pandud ms. Pori, Tuusula, Joensuu ja Orimattila kunstimuuseumis ning Finlayson Art Area suvenäitustel. Talja maale on mitmetes kogudes, sh. Kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, Espoo moodsa kunsti muuseumis ning Saastamoise ja Soome riigi kogudes.
