Seekordne laager oli järjekorras kolmas. Tänu eelmise aasta positiivsele kogemusele veetsime ka 2023. aasta suvelaagri taas Pusku turismitalus. Isegi kuupäevad olid samad, mis eelmisel aastal – 14.-16. juuni. Laagriseltskonna moodustasid nii meie peamaja kui ka Ridala osakonna I-IV kursuse noored, ning meie rõõmuks olid osalemas ka paar vilistlast. Ühtekokku 19 last. Erinevalt eelmisest aastast viisid selle aastaseid tegevusi läbi meie oma kooli õpetajad, mis arvestades laste tagasisidet rõõmustas nii mõndagi.
1. päeva kavasse kuulus õpetaja Annely Lemberi juhendatav botaanilise joonistuse töötuba ning Paula Marit Leiumaa poolt läbiviidav tegevus, kus iga soovija sai enda poolt kaasa võetud riideesemele spray värvide abil jäädvustada taimemustreid. Kel riideeset kaasas polnud, sai kasutada paberit. Kes julgem, spraytas üle isegi crocsid ja telefoniümbrised. Päeva teise poolde jäi Elis Saarevälja eestvedamisel läbiviidud “maalitund”: kes leidis maalimist väärivaid detaile puhketalu hoovist ja ümbrusest, kes seadis sammud mere äärde. Lapsed said maalimiseks valida just seda, mis neid endid enim kõnetas. Kes maalimisest väsinud sai vahelduseks valmistada puuokstest ning savihelmestest tuulekella.
Õhtuse meelelahutusprogrammi täitis seekord ühine filmiõhtu.
2. päevaks olime saanud Ungru paekivikaevanduselt loa tegutseda nende vanas karjääris. Teemaks maastikukunst ning paekivist taiesed. Läbiviijaks õpetaja Indrek Jets. Lapsed olid vaprad ja hoolimata lõõskavast päikesest tegutsesid kõik aktiivselt kaasa. Tunnine jalutuskäik kuumuses karjääri ja tagasi ei vähendanud osalejate tegutsemisindu. Peale lõunapausi asuti õpetaja Aide Leit-Lepmetsa eestvedamisel lahendama mõrvamüsteeriume. Teise päeva õhtul saabus oodatud hetk. Õpetaja Karel Rahu oli saabunud majja ja ühiselt asuti mängima. Loomulikult ei puudunud ka traditsiooniline hundimäng.
3. päev algas natukene varem kui teised. Nimelt ootas lapsi ees pisikene üllatus! Juba 8.00 vuras turismitalu ukse ette järelkäruga auto, mis täis erinevaid pille. Nii ostetuid kui isevalmistatuid, nii äratuntavaid kui ka täiesti tundmatuid. Olime külla kutsunud Arno Suislepa, kes tutvustas lisaks Djembe mängule ka lastele kõiksugu erinevaid esemeid, millega võimalik muusikat teha. Kaasa oli võetud isegi tööstuslik tolmuimeja, sest tõesti, ka selle helisid on võimalik heliteostes kasutada. Kõik lapsed said ise pillimängust praktiliselt osa võtta, ning need, kellele parasjagu pille ei jätkunud, said visandada toimuvat. Kes soovis jäädvustada pillimängijad, kes emotsioone, mida tekkinud helid ja ümberringi toimuv temas tekitasid. Inimene, kes on innustunud oma tegevusest, sellel on raske aega jälgida. Ootamatult oli kätte jõudnud koju mineku aeg!
Kohtumiseni aastal 2024!
