Aastad 1979 - 1987

Selleks, et kool saaks tööle hakata, tuli leida õpetajad. See ei olnud väikelinnas just lihtne ülesanne. Lastekunstikooli õpetajate kaader kujunes linna nooremast kunstnikkonnast, kes enamuses olid hariduse saanud Tartu Kunstikoolis ning kellel puudus pedagoogiline ettevalmistus. Kooli esimesel tööaastal õpetasid lisaks Rein Eskelile oma põhitöö kõrvalt lapsi kolm inimest. Need olid kultuurimaja kunstnikud Heli Puik, Vladimir Suvajev ja Thea Truverk. Hiljem asusid kunstikoolis tööle juba Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetanud kunstiõpetajad – Inge Raondi, Vaike Õlekõrs ja Mai Aavasalu, Kunstiinstituudi lõpetanud Anu Joost ja Pallase koolkonda esindav Heljulaine Zauram. Lastekunstikooli direktorid tekitasid pidevalt probleeme linna üldhariduskoolide juhtidele, tõmmates endale nende koolide paremad kunstiõpetajad. Kunstikooli algaastail oli nii kooli direktori kui õpetajate põhiline ülesanne kooli maine kujundamine, et mitte jääda töötama vaid väikese huviliste ringina. See ei olnud kerge ülesanne – teadvustada konservatiivsele väikelinnale sellise kooli vajalikkust.

Probleeme õppetöö läbiviimisel põhjustasid tol perioodil eelkõige ruumid, mis lisaks kunstikooli tööks ebasobivatele mõõtmetele vajasid hädasti ka remonti. Kultuurimajas oli tõsiseks probleemiks läbi jooksev katus. Kui kunstikooli tööruumid asusid juba teisel korrusel, oli tavaline, et põrandal leidus igasuguseid anumaid ämbrist fotovanni ja teetassini. See häiris õppetööd, nõudes õpetajatelt ettenägelikkust ilmastikuolude muutumise äraarvamisel. Vastasel juhul võisid õppetöö toimumisele tõsiseks takistuseks saada suured lombid põrandal. Keldrikorrus, kus kool algul tegutses, ei sobinud kunstikoolile juba oma puuduliku valgustuse poolest. Samuti olid ruumid mõõtmetelt liiga väikesed ega võimaldanud oma tööd vajalikult distantsilt vaadata. Kultuurimaja ülemisel korrusel oli kunstikooli kasutuses üks suur peegelseintega saal, kuid ülejäänud olid väga väikesed. Nendes ruumides võis küll läbi viia kompositsioonitunde, kuid maalimise ja joonistamise tundide normaalseks läbiviimiseks sai kasutada siiski vaid suurt saali. Skulptuuritunnid viidi läbi Haapsalu 8-klassilise Kooli kunstiõpetuse klassis. 

Õppetöö toimus NSVL Kultuuriministeeriumi poolt kinnitatud tüüpõppeplaani alusel. Õpiti joonistamist, maalimist, kompositsiooni, skulptuuri ja kunstiajalugu. Lisaainena sai õppida lilleseadet. Õppetöö koormus oli 13 tundi nädalas. Maalimise, joonistamise ja kunstiajaloo õpetamiseks vajalik materiaalne baas oli olemas tänu aktiivsetele õpetajatele. Kunstiajaloo õpetamisel kasutati rohkesti pildimaterjali, slaide, albumeid, monograafiaid ja õpikuid. Praktiliste tööde juures oli peamine rõhk natuurist joonistamisel. Vormitaju ja tähelepanu süvendamiseks käidi leivatehases, vabrikus „Sulev“, koduloomuuseumis ja külastati ka kunstinäitusi väljaspool Haapsalut. Ringkäikudel tehti peamiselt eskiise. Viimistletud tööd sündisid siiski klassiruumides. Lisaks siseruumides toimuvale õppetööle viidi juunis läbi ka 56 tunnine suvine välipraktika. Kõik joonistamise ja maalimise tarbed olid kooli poolt. Õpilasel pidi kaasas olema vaid pliiats, kumm ja nuga. Algaastail joonistati ja maaliti tavalistel koolilaudadel, kuid peagi muretseti spetsiaalsed maalilauad, mis olid mõeldud istudes töötamiseks. Haapsalu Lastekunstikooli peamiseks ülesandeks tol ajal oli võimaldada kunstihuvilistel noortel end arendada ja anda võimalus kunstialal edasi õppida soovijatele saada vajalikku ettevalmistust, et mitte konkurentsis alla jääda suuremate linnade noortele.

Õpilaste koosseis kooli algaastail oli üsna kirju. Suur oli ka väljalangevus. Kooli võeti kõik soovijad ilma sisseastumiskatseteta alates viiendast eluaastast kuni kaheksateistaastasteni. Õpilastest olid enamuses eestlased, aga töötas ka vene õppekeelega rühm. Õpilased olid jaotatud gruppidesse vanuse ja õppekeele alusel.

1980. aastal oli õpilaste koosseis järgmine:

A gruppi kuulus 15 õpilast viieaastasest kuni viienda klassi õpilaseni;

B grupp oli vene õppekeelega ja sinna kuulus 8 viienda ja kuuenda klassi last;

C grupp koosnes vanematest õpilastest ja neid oli 17;

D grupis õppisid need 9, kes olid tulnud Kasarist, Kullamaalt, Taeblast ja mujalt Läänemaalt.

A, B ja C grupi õpilased olid peamiselt neljast linnakoolist (Haapsalu I ja II Keskkool, Haapsalu 8-klassiline Kool ja Haapsalu Sanatoorne Internaatkool).

Kooli lõpetamiseks oli vaja õppida neli aastat, sooritada eksam kunstiajaloo tundmises ja teha lõputöö. Sel perioodil lõpetas kunstikooli viis lendu, kokku 43 õpilast, kellest 10 olid poisid. Kõige suuremad olid esimene ja viies lend, kus oli 14 lõpetajat. Kõige väiksem aga neljas lend, kus oli ainult 2 lõpetajat.